Deprecated: Methods with the same name as their class will not be constructors in a future version of PHP; multipartmail has a deprecated constructor in /data01/virt20245/domeenid/www.triniti.ee/htdocs/newsletterV3/mail.php on line 1360

Warning: session_start(): Cannot send session cookie - headers already sent by (output started at /data01/virt20245/domeenid/www.triniti.ee/htdocs/newsletterV3/mail.php:1360) in /data01/virt20245/domeenid/www.triniti.ee/htdocs/newsletterV3/lib/session.lib.php on line 26

Warning: session_start(): Cannot send session cache limiter - headers already sent (output started at /data01/virt20245/domeenid/www.triniti.ee/htdocs/newsletterV3/mail.php:1360) in /data01/virt20245/domeenid/www.triniti.ee/htdocs/newsletterV3/lib/session.lib.php on line 26

Deprecated: Methods with the same name as their class will not be constructors in a future version of PHP; filesystem has a deprecated constructor in /data01/virt20245/domeenid/www.triniti.ee/htdocs/newsletterV3/lib/fs.lib.php on line 47
Uudiskiri

Uudiskiri

26. juuni 2013

PPP võimalused, õnn ja õnnetus ehk kuhu nad meie raha kulutavad

Sel kevadel käisin Brüsselis mõtteid kogumas konverentsil „Regulating the State’s Business“. Paljutõotavalt pealkirjastatud konverents oli jaotatud kahte põhiossa – esmalt räägiti uutest ja kavandatavatest direktiividest riigihangete ja kontsessioonide valdkondades ning seejärel avaliku ja erasektori koostöö (public-private partnership ehk PPP) õiguslikest probleemidest riigiabi regulatsiooni ja riskide jaotust silmas pidades.

Uued hankedirektiivid toovad kauaoodatud muutusi

Euroopa Liidu senised riigihangetealased direktiivid 2004. aastast (1) on mitmes osas ajale ja kohtupraktikale jalgu jäänud. Uued direktiivid peaksid kavandatavalt jõustuma juba järgmisel aastal. Muudatused on üsnagi heaendelised. Hankemenetlus muudetakse lihtsamaks, paindlikumaks ja Eestile sobivalt ka elektroonilisemaks. Kavandatavalt laiendatakse läbirääkimistega hankemenetluse ja võistleva dialoogi kohaldamisala. Kahtlemata võimaldab see üdini formaalses hankemenetluses rohkem arvestada konkreetse riigihanke eesmärgi ning hankija võimalustega. Soodustatakse väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE-de, ingliskeelse lühendiga SME-de) hangetel osalemist. Näiteks piiratakse pakkujatele esitatavat käibenõuet reeglina kolmekordse hankelepingu eeldatava maksumusega.

Lihtsustada plaanitakse palju peavalu tekitavat kvalifitseerimisdokumentide esitamise kohustust, mille puhul vaid mõne üksiku dokumendi väljaunustamine tähendab hankes edaspidise osalemise võimatust. Hulka dokumente hakkab kava järgi asendama nn Euroopa Hankepass. Nagu ka muu Euroopa Liidu õigus, liigub riigihangete õigus üha enam ka keskkonnaalase jätkusuutlikkuse poole. Muuhulgas räägitakse isegi võimalusest, et keskkonnanõudeid või tööõigust mittejärgiv pakkuja võidakse karistusena edaspidistelt hangetelt seetõttu kõrvale jätta.

Ühtsem kontsessioonide regulatsioon tulekul

Riigihangete olemuslik osa on ka kontsessioonide kohta käiv regulatsioon. Kontsessioon on lihtsustatult öeldes leping, mille järgi antakse erasektorile võimalus pakkuda avalikku teenust või rajada avalikuks kasutamiseks mõeldud infrastruktuuriobjekt, kusjuures vähemalt osaliselt maksaks ettevõtja kulutused kinni lõpptarbija. Hetkel tegelikult avaliku teenuste kontsessioonide osas ühtne Euroopa Liidu regulatsioon puudub. Eestis rakendatakse kontsessioonidele sisuliselt riigihankemenetluse nõudeid. Kavandatav direktiiv ühtlustab kontsessioonlepingu sõlmimiseks läbi viidava hankemenetluse tingimusi, võimaldades üha enam VKE-del osaleda ka teiste liikmesriikide avalike teenuste hangetel. Avalik-õiguslikul isikul (riikidel, KOV-idel) säilib loomulikult õigus korraldada avalikke teenuseid ka nö oma jõududega, ent igasugune erasektori kaasamine eeldab läbipaistvat ja konkurentsile avatud menetlust.

PPP võib olla ka riigiabi

Avaliku ja erasektori koostöö (private-public partnership ehk PPP) on koondmõiste, mille alla saab paigutada nii tavalised hankelepingud kui ka kontsessioonid. PPP-l on siiski mitmeid omapärasid võrreldes viimatinimetatutega. Olulisim on see, et PPP all mõistetakse üldjuhul lepinguid, kus erasektor kannab riske, mida tavalises hanke- või kontsessioonlepingus võtaks enda kanda hankija. Ehk siis sisuliselt jääb PPP puhul konkreetne projekt täielikult või suuremas mahus erasektori korraldada, sh mingis osas rahastada. Samas tuleb silmas pidada, et ka avalik sektor kannab teatud osa projekti kuludest ning sellega seoses tekib ridamisi probleeme. PPP-de osas on Euroopa Kohtu praktikas ning Euroopa Liidu õiguses laiemalt hakatud üha enam rääkima selle seosest riigiabiga, millest olen varasemalt ka kirjutanud (2). 

Konverentsil nimetas ettekandja PPP lühendi tähendust naljatlemisi järgmiselt: „Private Piracy against Public money“. Ent igas naljas on ka terake tõtt ning riigiabiõigus oma olemuselt ongi mõeldud maksumaksja raha kaitseks – et avalik sektor ei toetaks ettevõtmisi, millel pole kas abi vaja või mille abistamine on üldsuse vaatevinklist tulutu. Nagu eelviidatud kirjatükis välja tõin, on riigiabiõiguse rakendusala laiendatud praktiliselt ..... kõikjale. Kui varem ei käsitletud investeeringuid avaliku infrastruktuuri objektidesse (näiteks kohalikud lennujaamad) enamasti riigiabina, siis Euroopa Kohtu Lepzig/Halle lahendi (3) valguses tuleb igal konkreetsel juhul hinnata, kas objekti saab ärilisel eesmärgil kasutada ehk kas riik on sisenemas avaliku rahaga mingile turule. Infrastruktuuriobjekti rajamise otsene või kaudne finantseerimine (sh soodustuste, vms abil) võib olla riigiabi ning selle hindamisel tuleb lähtuda igal konkreetsel juhtumil konkurentsisituatsioonist, regionaalsetest erisustest jms. Riigiabi reeglistik on seega ka Eesti ettevõtlusmaastiku jaoks muutumas üha olulisemaks ning tundub, et ka PPP-na sõlmitavate hanke- ja kontsessioonlepingute puhul tuleb hakata hindama nende mõju konkurentsisituatsioonile laiemalt.

Reegleid tuleb juurde

Oluline on teadvustada, et, et kõikvõimalikud ettevõtlusvormid, mis kätkevad endas avaliku raha kasutamist, on allutatud laiaulatuslikele ning muu hulgas Euroopa Liidu õiguse reeglitele. Vastav normistik on aga ajas pidevas muutumises. Uued riigihangete direktiivid ei muuda ehk harjumuspärast õigusruumi drastiliselt ning riigihangetes kogenud juristide abiga on võimalik uusi tuuli nii ettevõtja kui hankija seisukohalt soodsalt ära kasutada.

Teisalt tuleb avaliku ja erasektori koostöö projektides üha enam arvestada ka riigiabi reeglistikuga. Enam ei saa avaliku võimu organ piirduda vaid läbipaistvate tingimuste kehtestamisega hankel osalevatele ettevõtjatele, vaid peab arvestama, et kui projektil on kas või teoreetiline mõju konkreetsele turule (ja konkurentsile) laiemalt, tuleb tegevus hoida kooskõlas ka riigiabireeglitega.

Oleme jõudnud ajastusse, kus konkurents on väärtus iseenesest. Nagu iga teise muutuse puhul, on võitjad need, kes oskavad uue situatsiooniga kohaneda.

(1) 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ
(2) Vt http://ee.triniti.ee/archives/3175
(3) C-288/11 P

Taivo Ruus, vandeadvokaat ja partner


« tagasi

 
OUR TEAMS AT YOUR DISPOSAL
TALLINN RIGA VILNIUS
Käesolevas uudiskirjas sisalduv teave on informatiivse iseloomuga ning ei asenda advokaadi arvamust või õigusabi üheski konkreetses kaasuses. Kui Teil tekib käesoleva uudiskirjaga seoses täiendavaid küsimusi soovitame võtta ühendust Advokaadibürooga TRINITI.